Kanep, kanepiseemned ja kanepiriie on olnud inimese kasutuses üle 4500 aasta. Esimesed teadaolevad allikad viitavad kanepi kasutusele Aasias ligikaudu 2800 a eKr.

Kuigi kanep on tuntud sageli oma psühhoaktiivse aine (THC) kasutuse poolest, mida sisaldab ainult osa taimest, on tegelikult tegu märkimisväärselt laiaotstarbelisema taimega.

Tänapäeva hobuse (ratsahobune, kergelt sportiv või kasvav hobune, IR hobune, soliidsemas eas hobune jpm) söögilaual on kanepitooted (seemnepuru, pressitud graanulid) lisasöödana ideaalne valik:

Eeldades, et hobuse baassööt on koresöödana hein, on enamus tingimused normaalseks seedesüteemi tööks ja organismi toimimiseks suuresti tagatud. Sõltuvalt muudest teguritest, alates hobuse individuaalsusest, -vanusest, -tõust, -koormusest jne ning lõpetades heina kvaliteedikõikumisest tulenevate puudujääkidega, on kanepiseemnesööt lisasöödana rohkem kui praktilisel kohal (olenemata osalisest oksüdeerumisest, mis kehtib iga seemne jahvatamise puhul): 

Nimelt kanepiseemnepuru lisamine menüüsse kuni 5% määraga kogu tarbitavast kuivainest täidab paljude mineraalainete ja vitamiinide tühimiku, mis võib jääda ainult koresööda andmisel. Kanepiseemne sööda soovituslik maksimum päevane kogus ca 500kg kaaluvale hobusele (baassöödaga 10kg heina päevas) on 10 000g x 5% = 500g. Sellise päeva normiga saab 500kg kaaluv kerges töös olev hobune kätte puhtalt kanepisöödast üle 30% magneesiumi-, veidi alla 30% kaaliumi, 10% kaltsiumi - ning 80% fosfori päevasest NRC poolt ettenähtud vajadusest. Eeldades, et hobuse põhisööt on hein, on sellised suhtarvud ideaali lähedased heinast tuleneva mineraalainete puudujäägi kompenseerimiseks. Nimelt hobused omastavad heinast keskmisest kehvemini magneesiumi ning samal ajal fosforit leidub heinas üleüldiselt vähe. Seega magneesiumi ja fosfori lisamine kanepiseemnepuru sööda näol menüüsse kompenseerib tulenevad puudujäägid, seda eriti sportiva ja kasvava hobuse puhul.

Lisaks, keskmisele hobusele väga maitseb kanepiseemnepuru ning on seega ideaalseks premeerimise viisiks pärast treeningut.

Kanepiseemnete kasulikkusest üldiselt:

  1. Põletikuliste protsesside vähendamine organismis
  2. Liigeste toetus
  3. Mõjub hästi nahale, karvkattele ja kabjamaterjalile
  4. Kuna sisaldab rohkelt tanniine, siis kanepiseemne sööt on samaaegselt ka kergelt parasiidivastase toimega
  5. Kõrge aminohapete (sisaldab ca 21 erinevat aminohapet, millest 10 on eluks vajalikud) ja heas vahekorras omega-3 ja omega-6 suhtarvu sisalduse tõttu mõjub hästi IR (laminiidile kalduv), EMS ja Cushing diagnoosiga hobuste puhul

Lisaks samal põhjusel ideaalne lisasööt viljakuse tõstmiseks, tiinuse-, imetamise- ja kasvamise perioodil, samuti sportivate ja vanemate hobuste konditsiooni hoidmiseks.

  1. Mõjub hästi luustikule ja kõõlustele
  2. Hea kasutada mao- ja jämesoolehaavanditele kalduvate hobuste puhul
  3. Vitamiinidest sisaldab: A, B1, B2, B3, B6, C, D, E
  4. NB! Kuna heina rasvasisaldus on madal, siis hobustel on sageli talvisel ajal raske omastada rasvlahustuvaid vitamiine, isegi kui neid on piisavas varus organismis. Kanepiseemnepuru sisaldab ise rasvlahustuvaid vitamiine ning aitab samaaegselt omastada rasvlahustuvaid vitamiine tänu kõrgemale rasvasisaldusele, mis on vitamiinide omastamiseks vajalik (PS: liikumine on samuti oluline rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks).
  5. Mineraalidest sisaldab: naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, tsink, raud, jood
Link tootelehttps://balancedequine.ee/et/tooted/kanepipuru-taissoot-5000g-oko-eesti-tootja

Kasutamine: kuni 5% kuivainest 

 

Allikad:

https://www.britannica.com/plant/hemp

https://ker.com/equinews/answer/hemp-for-horses/

https://thehorsetherapist.ie/gb/herb-wiki/366-hemp-seed.html

https://tammejuure.ee/product/toidulisand-loomadele/

https://gettyequinenutrition.com/products/hemp-seed-meal?variant=32106486300746 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6100155/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8196152/