Olles tutvunud Hobuse seedesüsteemiga, on paljud eeldused loogiliselt tuletatavad - millest peaks lähtuma ja mida peaks vältima, et hobune saaks toituda inimese keskel võimalikult liigiomaselt.
„Trickle feeder“-ina on hobuse seedesüsteem kohastunud pidevaks koresööda väikestes kogustes tarbimiseks ja sellest energia saamiseks. Kogu menüü peaks põhiosas koosnema koresöödast. Koresööt (eelkõige hein) kaitseb soolestikku liigse happelisuse eest ning samas on hobune varustatud ühtlaselt vabaneva energiaga (mis tekib jämesooles). Võimalik on lasta heina analüüsida nt Eesti Maaülikoolis. Ideaalis võiks heina suhkrusisaldus jääda alla 15% (Eestis tavaliselt jäävad heina analüüsid alla nimetatud määra). Järgnevalt on välja toodud eeldused, hobuse seedesüsteemi kaitseks ja maksimaalse tõhususega töökorras hoidmiseks:

1.   Pidev koresööda saadavus (ideaalis vahed mitte pikemad kui 4h, max 6h)

2.   Heinavõrku võib kasutada, kuid see peaks täitma vaid lühiajalisi koresööda lõppemisest tulenevaid ajalisi auke

3.   Koresööt peaks moodustama 1,5 – 2,5% hobuse kehamassist, et tagada normaalne sooletöö. Nt 700kg kaaluv hobune peaks saama päevas seega ca 2% arvestusega 14kg heina - olenevalt koormusest, hobuse konditsioonist ja aastaajast, suureneb kogus veelgi.

4.   Koresööda suhkrusisaldus ideaalis kuni 15%

5.   Koresööda kombineerimine ülekaalulisusele kalduvate hobuste puhul hein + põhk suhtega 3:1 kuni 1:1 (põhk stimuleerib seedetegevust ja on kombineerides heinaga omal kohal). NB: krooniliste koolikute puhul mitte kasutada põhku (selles sisalduv ligniin tekitab mõnel määral rohkem gaase, mis on normaalne kiudaine seedimise osa, kuid koolikute puhul soovitatav minimeerida gaaside teket soolestikus)

6.   Koresööda niisutamine/leotamine suhkrusisalduse vähendamiseks ja heinatolmust vabanemiseks ülekaaluliste ja emfüseemikute puhul. Tavatingimustes puudub vajadus heina leotada, kuid põletikulise/haavandilise soolestiku puhul on leotatud koresööda seedimine hobuse soolestikule sõbralikum. PS: paljud hobused on piisavalt intelligentsed ja teevad seda võimalusel ise - kastavad osa heina joogiämbrisse.

7.   Koresööda kombineerimine lutserni või esparsetiga (mida saab Eestis: https://gramina-equest.com/toode/eggersmann-esparseen-sainfoin-hein/) alakaalulisusele kalduvate hobuste puhul hein + lutsern suhtega 4:1 kuni 1:1

8.   Kui kuivsilo söötmine on ainuvõimalik lahendus, siis toetada hobuse seedesüsteemi sellest tekkiva happesuse vähendamiseks lisanditega silo andmise hooajal. Lisaks seedesüsteemi happesusele tekitab liigne happesus lisaks limaskestade kuivust (emfüseemikute puhul kuivsilo andmine annab alati lühiajalise tulemuse, kuid tegelikult samaaegselt luuakse pinnas hingamisteede kuivusele läbi liigse keha happesuse). Mõned näited, millega toetada seedesüsteemi: Piimhappe vähendamine soolestikus

9.   Hobuse väga heas konditsioonis hoidmine ainult kvaliteetse koresööda ja hooajal värske karjamaaga on võimalik (v.a tipptasemel sportlased)! Ainukesed defitsiidid, mida jälgida ja millega toetada on:

·       soolakivi/2spl soola päevas

·       mineraalid või nende asemel soolakivi mineraalidega

·       koresöödast omastavad hobused kõige kehvemini magneesiumit, vahel on vajalik magneesiumit lisaks anda – defitsiidi sümptomid on lihaste jäikus, valulikkus, närvilisus, insuliiniresistentsus ehk kalduvus ülekaalulisusele ning äärmuslikel juhtudel koordinatsioonihäired

·       kõige suurem defitsiit vitamiinidest võib tekkida talvisel ajal A ja E (vanade hobuste puhul ka C) osas. Lünga täitmiseks võib kasutada kas ravimtaimi, mis sisaldavad neid vitamiine ja mida hobused omastavad väga hästi või puhtal kujul vitamiine.

·       A, C ja E vitamiini, samuti magneesiumi lünga täitmiseks taimedest sobivad hobusele hästi kibuvits ja rosmariin (vt HorseFlex tooteid veebi e-poes)

 10. Mitte kunagi anda hallitanud koresööta – hobuse seedesüsteem on mürgistuste suhtes eriti tundlik (juhul kui on pidevalt kehvade koresööda partiidega tegu, kasutada tüümiani toetavalt)


11. Mashid ja kõik muud paisuvad söödad alati leotada etteantud aeg või pigem kauem – lämbumise oht ja soole ärritus


12. Loomal peab olema alati ligipääs veele – aastaringselt. Vastasel juhul suureneb drastiliselt maohaavandite ja koolikute oht, samuti väheneb toitainete omastamine. Kui puudub pidev ligipääs veele, siis ideaalis 4h, vähemalt 6h tagant peaks hobusele pakkuma (soovitatavalt leiget) vett


13. Mitte anda kontsentraatsööta ega elektrolüüte tühja mao peale – tulemuseks tugev veresuhkru kõikumine, lisaks maohaavad


14. Lisasöötade andmisel jälgida, et kogu suhkru sisaldus ei oleks liiga kõrge (kokku tuleb liita suhkur + tärklis + fruktaan, kui need on eraldi välja toodud). Mida suurem kogus süsivesikuid ühe söögikorraga, seda happelisem keskkond ja soodne keskkond erinevateks probleemideks


15. Päevase max! määrana on soovituslik 1g suhkruid/tärklist ühe kg/kehakaalu kohta ühe toidukorraga ning 2g suhkruid/tärklist ühe kg/kehakaalu kohta päevas kokku . Seega lisatoidu andmisel tuleb arvutada keskmiselt heinaga saadav süsivesikute osakaal piirmäärast maha, et saada aimu kui palju ja millise % süsivesikute sisaldusega sööta hobusele on mõistlik veel lisaks anda. Nt: kui 500kg kaaluv hobune saab ca 1,5% kehamassist koresööta päevas ehk 7,5 kg heina päevas keskmise Eesti heina suhkrusisaldusega kuni 12,0%, siis koresöödast saadav süsivesikute kogus on 7,5x0,12= 0,9 kg ehk 900g süsivesikuid. Ühe 500kg hobuse max tervislik piirmäär päevas on 1000g süsivesikuid, mis jätab lisatoidu andmisest saadavate süsivesikute koguseks üle vaid 1000g – 900g= 100g!


16. Menüü vahetusel teha üleminek järk-järgult, nädala kuni ideaalis kahe nädala jooksul


17. Vajadusel toetada soolestikku seda kaitsvate lisanditega, internetis on palju erinevaid lisandeid saadaval. Balanced Equine veebipoes, eelkõige maole Intestinal Herbs, Gastro Support ja soolestikule Psyllium. Enamus võistlevaid ja palju transpordis käivaid hobuseid vajavad aegajalt soolestiku mikrofloorat taastavaid kuure


18. Juhul kui hobune on juba korduval mao – ja/või soolehaavandite ravil, siis seda enam on oluline pärast ravi lõppu toetavad lisandid koheselt peale panna ülemineku perioodil. Nimelt ravimi kuuri lõppedes hüppab tavaliselt maohappe tase samale või kõrgemale tasemele kui see oli enne ravi algust ja selleks ajaks on mao- ja sooleseina kaitse üliolulisel kohal, et liigne hape ei tekitaks uusi haavandeid


19. Väikeses koguses heina andmine enne trenni kaitseb mao eesmist ehk näärmetut osa maohaavandite eest – võimalusel paar peotäit heina tagab juba kaitse


20. Less is more – mitte sööta hobuseid lisatoiduga (müslid, mashid jms) üle.
Ülekoormatud soolestik ja organism on vastuvõtlikum haigustele ja riskialtim vigastustele