Hobuse seedesüsteem on oluliselt erinevam meie omast. Tulenevalt rändavast eluviisist, on see kohastunud toitumiseks väikestes kogustes ja sageli. Hobune on mittemäletsejast taimetoiduline, mis tähendab, et neil puudub vatsake (liitmagu) seedekulgla esimeses osas, mis on olemas mäletsejatel. Selle asemel käib oluline osa tööst jämesooles. Tema seedesüsteem on loodud pidevaks koresööda tarbimiseks, mis on kõrge kiudaine ning madala suhkrusisaldusega ning millest ta saab oma põhienergia. Samuti kasvavad hobuse hambad kõrge vanuseni, mis annavad eelduse korralikuks koresööda purustamiseks õigeks suuruseks enne kui see mööda seedekulglat edasi liigub. Kogu süsteem on väga intelligentselt üles ehitatud saamaks hakkama 50 miljonit aastat tagasi, kuid vahepeal on palju muutunud…

Järgnevalt on toodud välja erinevaid aspekte seedimise ja toitumise kohta:

Hobune saab söödaga järgmisi toitaineid:

1.)   süsivesikud -> energia

2.)   Rasvad -> energia

3.)   Proteiinid -> energia + lihaste ülesehitus

4.)   Mineraalid -> füsioloogilised protsessid

5.)   Vitamiinid -> füsioloogiliste protsesside katalüsaatorid

  • Hobune on loodud kiudaineid seedima – 75% kogu menüüst peaks moodustama koresööt
  • Koresööt peaks protsendina moodustama 1,5% - 2,5% hobuse kehamassist ehk 500kg kaaluv hobune peaks saama keskmiselt päevas koresööta (eelkõige heina mitte liiga kõrge suhkrusisaldusega) 10kg, talvel rohkem.
  • Hobune on võimeline samast kogusest koresöödast tootma vajadusel 15% rohkem energiat (meil see võime puudub)
  • Võrreldes kunagise steppide heinaga, mille suhkrusisaldus jäi 4% ringi, on tänapäeva heina suhkrusisaldus meie piirkonnas keskmiselt 10% -14%, ideaalis 10%. Sellest tulenevalt on eriti oluline jälgida, et süsivesikutega muude lisasöötade kaudu hobuse seedesüsteemi üle ei koormata.
  • Hobune suudab toota väga efektiivselt endale koresöödast sooja
  • Hobuse immuunsus sõltub 70% määras soolestiku tervisest

 

Seedesüsteemi eripärad:

  • Hambad: kasvavad 25-30 -nda eluaastani – funktsioon koresööda purustamine
  • Aastas kasvavad hambad keskmiselt 2 – 5mm
  • Täiskasvanud hobusel tavapäraselt hambaid suus: märal 40, ruunal/täkul 42
  • Söögitoru 125-150 cm pikk (kitsas) – paisuvad toidud peavad olema alati täielikult paisunud enne söötmist, hobusel peab olema võimalus kiirustamata süüa, lämbumisoht on suurem lahtiste tükkide lisamisel toidule (nt õun või porgand). Parem on lasta hobusel paras tükk hammustada käest andes.
  • Puudub võime oksendada (antiperistaltika), seega on mürgistuste ja lämbumise oht suurem
  • Puudub sapipõis – see mõjutab oluliselt õli lahustamise võimet
  • Sülg: iga päev toodetakse ca 10-12l sülge
  • Sülg on kergelt aluseline
  • Sülg ei sisalda ensüüme (erinevalt inimesest)
  • Sülje tootmine algab alles toidu suhu jõudmisel (erinevalt kiskjatest, kes alustavad sülje tootmist varem)
  • Pidev mälumine on kaasasündinud refleks (piiramisel tekivad probleemid)
  • Magu: suhteliselt väike (8-10%) võrreldes kogu seedekulgla pikkuse ja mahuga
  • Magu mahutab 8 – 15l
  • Magu koosneb kahest osast: esimene osa on näärmetu PH-ga 6-7, teine näärmeline PH-ga 1,5-2
  • Mao esimeses ehk näärmetus osas esinevad maohaavandid põhiliselt seotud toitumisega
  • Mao tagumises ehk näärmelises osas esinevad maohaavandid põhiliselt seotud stressiga (alluvad sageli ravile kehvemini)
  • Maos toit minimaalselt 20 minutit, maksimaalselt 90 minutit enne peensoolde edasi liikumist (inimesel maos toit kuni 3x kauem)
  • Maks toodab päevas ligikaudu 10l sapivedelikku
  • Maks on hobuse kehas suurim nääre kaaludes u 5kg
  • Pankreas ehk kõhunääre vastutab pankreasevedeliku tootmise eest. Lisaks vastutab selles sisalduv naatriumvesinikkarbonaat seedeelundkonna normaalse happesuse taseme eest, et see ei oleks ülehappeline.
  • Peensool koosneb kolmest osast: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool
  • Peensool ca 20 – 25 m pikk (lõdvestunud olekus) ja mahutab 40 – 50l
  • Peensooles püsib toit minimaalselt 45 minutit, maksimaalselt 180 minutit ehk 3 tundi
  • Jämesool koosneb samuti kolmest osast: umbsool, käärsool ja pärasool
  • Käärsool omakorda jaotatakse kaheks: suur käärsool ja väike käärsool
  • Jämesool on ligikaudu 8m pikk
  • Jämesool on justkui „vee hoidla koos elektrolüütidega“, mõjutab oluliselt sooritusvõimet
  • Jämesooles elavate mikroobide tervis sõltub otseselt selle PH-st ehk happelisusest/aluselisusest, mis ideaalis peaks olema vahemikus 6,8 – 7,2
  • Umbsool moodustab ca 25% kogu jämesoolest ning mahutab ligikaudu 35l olles pikkusega ca 1m
  • Umbsooles elab miljoneid mikroorganisme, mis osalevad kiudaine lõhustamisel (põhiline energiaallikas)
  • Käärsool on ca 7m pikk (lõdvestunud olekus) ja mahutab ligikaudu 110l
  • Pärasool on kõigest ca 30 cm pikk, sinna koguneb nö väljutamiseks valmis sõnnik

Lõpptulemus -sõnnik. See annab meile hobuse enesetunde kohta palju infot nii lühiajaliste kui pikemaajaliste protsesside kohta organismis. Koosneb omakorda 80% elusorganismist ehk mikrobioomist. Sõnnikus on infomaterjal nii toidu seedimise/seedimatuse, tõenäolise liiva kogunemise sooltesse, parasiitide, soolestiku PH, „vesise sõnniku sündroomi“ ehk faecal water -i, mõnel juhul ka tõenäoliste akuutsete haavandite ja palju muu kohta. Hobustele endile on see veel palju enamat – ajaleht, millest lugeda ka teiste hobuste kohta.