Miks Okapi mineraal ja mis on erinevus anorgaaniliste ja orgaaniliste mineraalide vahel:
Okapi mineraali puhul on kirjutatud pikem artikkel ja seda nimelt. Igasugune mineraalide kasutamine kompleksina ehk seguna on alati lihtsama, samas sageli praktilisema tee valimine. Alternatiiviks on korduvad heina – ja vereanalüüsid aluseks võtta, et selgitada välja konkreetse/konkreetsete mikro – või makroelemendi defitsiit/sufitsiit ning vastavalt vajadusele selle tasakaalustatult menüüsse lisamine.
Tulenevalt sellest on artikkel pühendatud sellele, miks eelistada just sellises ehk tavapärases olukorras anorgaanilisi mineraale.
Enamasti saavad hobused suure osa organismi mineraali vajadusest kätte baas- ehk koresöödast. Mida kvaliteetsem koresööt, (eelkõige räägime heinast kui baassöödast) seda vähem sekkumist vajab toiduratsiooni korrigeerimine inimese poolt. Kvaliteetne ja keskmisele hobusele sobilik hein sisaldab 1,5 – 2,0 Mcal/kg kohta (6,3 – 8,4MJ või vastavalt keskmiselt EWpa-s 0,5/kg), on kõrge seeditavusega (ADF – acid detergent fiber alla 45%), suhkrusisaldusega vahemikus 10% - 15%, toorproteiini sisaldusega 10% - 12% ning heade mineraalide osakaalu ja vahekorraga. Lisaks vaadatakse koresööda puhul palju muid tegureid, kuid need on olulisimad.
Vaikimisi võib sisse kirjutada iga hobuse menüüsse naatriumkloriidi ehk tavalise soola defitsiidi, mille osakaal heinas on marginaalne. Sool, olles kehas üks olulisemaid elektrolüüte, peaks olema iga hobuse menüüs ja ainuüksi sellega hoitakse suur osa füsioloogilisi protsesse normaalses töös.
Mineraalide juurde tagasi tulles rõhutaks uuesti vahekordi, sest sageli esineb just olukord, kus ühest mineraalist on puudu ja teist on liiga palju, mis omakorda tekitab pikemas ajavõtmes organismis probleeme. Mineraalide ÕIGELE VAHEKORRALE pööratakse oluliselt vähem rõhku kui iga mineraali NRC (National Research Council) normi täitmisele eraldi, samas just mikro – ja makroelementide õige omavaheline suhe tagab elusorganismi optimaalse talitluse ja sportliku soorituse.
Iga hobune vajab vähemalt mingil eluetapil oma elus mineraalide lisaks andmist, olgu selleks pikaajaline baas-sööda kvaliteedi teadaolev langus, üsasisene kasv, varsaiga, sportlase aktiivne karjäär, paaritus, tiinus ja imetamine, haigus või vanemasse ikka jõudmine.
Ideaalsetes tingimustes ja võimaluse korral peaks lisaks soolale saama hobune olenemata tema töökoormusest vähemalt 2 – 4 mineraalikuuri aastas, seda eriti ülemineku perioodidel. Sporthobused vajavad regulaarseid mineraalikuure. Samuti peaks ideaalsetes tingimustes ja võimalusel (kui see on mõistlik ja heinapartiisid pole palju) laskma heina analüüsida kas Tartu Maaülikoolis või Saku Põllumajandus – ja Toiduameti laboris. Sageli pole see võimalik või praktiline. Samas on teada, et heina kvaliteet partiide lõikes kõigub ning mineraale on siiski enamasti vaja teatud intervallide tagant lisaks anda.
Siinkohal küsimus, millist ja millisel kujul mineraalikompleksi või konkreetset mineraali anda teadmatuse presumptsiooni olukorras?
Ilma heinapartiisid ja korduvaid vereanalüüse (ja koe analüüse) tegemata on mõistlik alati valida anorgaanilisel kujul mineraalikompleks.
Orgaanilisel kujul mineraalid on teadupärast ja tõestatult paremini omastatavad, kuid teadmata oma hobuse iga üksiku mineraali kindlat vajadust antud ajahetkel, puudub hobusel võimalus sellises vormis mineraali MITTE omastada kui tal selleks vajadus puudub ning disbalansi tekitamise võimalus on oluliselt suurem (k.a menüü pikaajalise sellisel kujul mineraalide rikastamisega lisasööda kaudu, lühiajaline akuutne toksikoos on alati lihtsam diagnoosida).
Nimelt orgaanilisel kujul mineraal on justkui valmis pusletükk ehk loodud ühend aminohappega, mille organism igal juhul omastab olenemata vajadusest. Anorgaanilisel kujul mineraali omastamiseks on vaja luua ühend (enamasti) aminohappega, mille jaoks on vajalik baaskogus proteiini (mille hobune saab kätte heinast, loodus on targalt üles ehitatud!). Selle jaoks, kas ühend on vaja luua, on looma soolestikus vastavad retseptorid, mis saadavad välja signaali, kas luua ühend või mitte. Tegemist on nö eelsorteerimisega ja organism paneb retsepti kokku vastavalt vajadusele. Seega, omastatavust saab nimetada väiksemaks (võrreldes orgaanilise mineraaliga) just sellevõrra, mis on hobuse enda mineraali vajaduse regulatsiooni tulemus.
Teatud mikro- ja makroelementide puhul on anorgaanilise vormi eelistamine eriti oluline, nt kui mikroelemendi enda normvahemik on väga väike (nt seleen) või kui hobusel puudub efektiivne kanal organismis konkreetsest mineraalist vabanemiseks (nt raud). Sageli on pikaaegse toksikoosi tulemus alles aastaid hiljem verepildis ja välimikus nähtav – maksa – ja neerunäitajad paigast, laka ja saba hõredus, insuliiniresistentsus, kapjade murenemine/ liigne kõvadus jne jne.
Lisaks mineraali vormile erineb Okapi mineraal sellepoolest paljudest teistest, et sinna on lisatud marginaalselt lisaaineid ja seda ainult tolmlemise sidumise eesmärgil. Nimelt Okapi mineraal sisaldab ainult kuni 2% melassi mineraali nö „sidumiseks“ ja tolmlemise vältimiseks. Lisaks teadmisele, et keskmine hobuse menüü on küllaldaselt suhkrurikas puhtalt heinast saadava suhkru koguse näol, pärsib üleliigse suhkru lisamine mineraalidele hobuse loomulikku tarbimisvajaduse instinkti. Nimelt liialt magustatud mineraal „petab“ ära hobuse loomuliku vajaduse. Seega kui hobune jätab teatud perioodil Okapi mineraali alles, siis see on põhjusega ja organismi teadlik valik. See on organismi reaalne tagasiside mineraalide vajaduse kohta. Samuti pärsivad loomulikku regulatsiooni söödapõhised lisandid, mida kasutatakse mineraali „maitsvamaks“ muutmiseks (maitseelamust toidavad nisu, mais, soja, õunapulp, kookos jpt).
Austagem hobuse soovi teha ise teadlik valik.
NB! Erandid on olukorrad, kus on teada, et loomal on pikaajaline kindla mikro – või makroelemendi puudus, mis on diagnoositud korduvate erinevate proovidega. Sellisel juhul on orgaanilisel kujul mineraalid rohkem kui omal kohal.
NB! On olukordi, kus loom ei suuda ise enam õiget valikut teha, sh aastatepikkune suhkrurikkal toidul olemine (sellisel juhul võtab Okapi mineraaliga harjumine rohkem aega). Juhul kui hobune jätab teadlikult mineraali alles, on mõistlik pakkuda talle seda uuesti 2- 4 nädala möödudes. Sool olgu siiski kas vabalt kättesaadav või lisatud lisasöödale (keskmiselt 2spl päevas täiskasvanud 500kg kaaluvale hobusele).
Teadlikku toitumist kõikidele hobusõpradele!
Pikemalt orgaanilise ja anorgaanilise mineraali erinevusest, k.a verepildi muutustest (soovituslik):
https://wissen.sanoanimal.de/en/2018/07/20/mineral-feed-myths/
https://wissen.sanoanimal.de/2014/12/14/organisch-oder-anorganisch-was-ist-besser-fuer-mein-pferd/
Lisaks lugemist:
https://thehorsetherapist.ie/gb/mineral-feed/301-introduction-to-okapi-mineral-feed.html